"Linnast maale: reis kolhoosiaega": bussireis Raplamaale koos Mait Väljasega

2. november 2019

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.

 

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta kevadeni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Bussireisid on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone – 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja – avamiseks valmistumisel.

2. novembril 2019 toimub väljasõit Raplamaale. Reisijuhiks on arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.

 

Mis võiks olla Raplamaa ringreisi alustamiseks sobivam koht kui mitte omaaegne Rapla rajooni keskus. 1993. aastal linnaõigused saanud Raplas ilutseb oma algsel kujul Rapla rajooni kolhoosidevahelise ehituskontori peahoone. See kaheksanurkne astmikpüramiidi meenutavat ehitis, mida on kutsutud ka UFO-majaks, ilmestab värvikalt nõukogude aja suurusehullustust ning soovi olla unikaalne ja silmapaistev.

 

   

Rapla KEK-i administratiivhoone (1977, arhitekt Toomas Rein, insenerid Jaan Port ja Aulo Padar) (EAM Fk 749.1, Eesti Arhitektuurimuuseum; EAM Fk 749.5, Eesti Arhitektuurimuuseum)

 

Rapla vallas külastame järgmisena Raikkülat ja Valgut. Raikküla oli 1970. aastal väiksemate majandite ühinemisel loodud suurmajandi, Raikküla kolhoosi, keskusasula. Valgus asus aga 1960. aastal asutatud Valgu sovhoosi keskus. Mõlemas külas leidub säravaid näiteid nõukogude ajastu lõpuperioodi postmodernistlikust kolhoosiarhitektuurist. Näeme ehitisi, mis püüavad mõisahooneid ja varasemaid kolhoosimaju matkides luua seoseid uue ja vana vahel.

 

 

 

 

 

 

 

Hiljuti renoveeritud kultuurikeskuse majas tegutses kunagi Raikküla kolhoosi klubi-kontor. (1981, arhitekt Ain Padrik) (EAM Fk 8796, Eesti Arhitektuurimuuseum)

 

     

Kahel vasakpoolsel fotol on vaated Valgu sovhoosi keskushoonele (1985, arhitekt Vilen Künnapu) (EAM Fk 2827, Eesti Arhitektuurimuuseum;  MT 319:7 F, Mahtra Talurahvamuuseum). Parempoolsel fotol on Valgu sovhoosi kultuurimaja (1985, arhitekt Vilen Künnapu) (EAM Fk 191, Eesti Arhitektuurimuuseum).

 

Kehtnas õppisid nõukogude ajal tulevased kolhoosiesimehed, sohvooside direktorid ja paljud teised põllumajanduses töötavad inimesed. Lisaks Kehtna Kutsehariduskeskuse 1954. aastal valminud stalinistlikule peahoonele leidub alevikus veel terve hulk põnevaid 20. sajandi arhitektuurinäiteid, mida me ka vaatama läheme. Kehtna Kutsehariduskeskuses pakutakse meile maitsvat lõunasööki.

 

  

Vaade Kehtna Kõrgema Põllumajanduskooli, endise nimega Kehtna Näidissovhoostehnikumi, stalinistlikule peahoonele (EVM N 380:500, Eesti Vabaõhumuuseum). Tuletõrjealane agitatsioonireid Kehtna näidissovhoosi peahoone ees 1958. aastal (TTM F 7242, Eesti Tuletõrjemuuseum).

 

Nagu Kehtnas, nii on ka 1971. aastal väiksemate majandite liitmisel loodud Valtu kolhoosi keskusasulas Kaereperes säilinud üsna mitmekesine kihistus nõukogudeaegset arhitektuuri. Nii näeme Kaereperes lossilaadset Valtu spordimaja, postmodernistlikku raamatukogu, nõukogudeaegse juurdeehitusega tsaariaegset kooli ja erinevate tüüpprojektide järgi valminud elamuid.

 

  

Tsaariaegse Valtu ministeeriumikooli maja koos nõukogudeaegse juurdeehitisega (EVM F 473:3, Eesti Vabaõhumuuseum). 1980. aastatel ehitatud Valtu kolhoosi keskuse linnalik korterelamu (MT 249:62 F, Mahtra Talurahvamuuseum).

 

 

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hind koos lõunasöögiga Kehtnas täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 25 eurot, õpilastele 15 eurot. Lastele, kes veel koolis ei käi tasuta.

Registreerimine retked@looduseomnibuss.ee. Info tel. 5647 6297. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Retk toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

 

Järgmine "Linnast maale: reis kolhoosiaega" bussireis toimub 2020. aasta kevadel. Siis sõidame koos Mart Kalmuga Pärnumaale, kus tutvume Libatse, Pärnu, Audru, Jõõpre ja Ahaste kolhoosipärandiga. 2020. aasta kevadkuudel toimuvad reisid ka Lääne-Harjumaale Leele Väljaga, Järvamaale Heiki Pärdiga ja Lääne-Virumaale Laura Ingerpuuga.

 

Projekt „Linnast maale: reis kolhoosiaega“ teeb sissejuhatuse nõukogude temaatika kajastamisele Eesti Vabaõhumuuseumis, mille ekspositsiooni senised ajalised piirid on ulatunud 18. sajandi lõpust 1930. aastateni. Vabaõhumuuseumi nõukogudeaegse kortermaja ületoomise kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

 

 

Bussireiside sarja toetab: