"Linnast maale: reis kolhoosiaega": bussireis Ida-Harjumaale koos Triin Ojariga

  • Kohad on täis!

19. oktoober 2019, buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9.

Esimesele väljasõidule on kohad täis, kuid järgmine omnibussi reis toimub juba 2. novembril koos Mait Väljasega Raplamaale

 

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta kevadeni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Bussireisid on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone – 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja – avamiseks valmistumisel.

 

Esimene ekskursioon leiab aset juba 19. oktoobril 2019 ning viib meid Ida-Harjumaale. Reisijuhiks on Eesti Arhitektuurimuuseumi direktriss Triin Ojari.

 

Raasiku vallas Aruküla alevikus asub endise Aruküla kolhoosi keskusasula. Aruküla kolhoos loodi 1968. aastal, kui ühendati ümbruskonna väikemajandid. Suurmajandile kohaselt alustati kohe modernse kolhoosikeskuse planeerimisega, mille tulemusel valmisid Arukülas mitmed omapärase arhitektuuriga kultuurihooned ning hulk kõigi mugavustega linnalikke kortermaju.

 

Vaated Aruküla kolhoosi kontor-klubile (1974, arhitekt Maie Penjam) ja lasteaiale (1983, tüüpprojekt). (HMK_F 4996, Harjumaa Muuseum; HMK_F 3771, Harjumaa Muuseum).

 

Pool sajandit kestnud nõukogude võim on jätnud meie maa-maastikele kustumatu jälje. Maapiirkondade ilmet ei kujundanud mitte üksnes põllumajandushooned, kolhoosikeskused ja üksikehitised, vaid ka süvenev puhkusekultuur puhkebaaside ning suvila- ja aianduskooperatiivide näol. Külastame 1960. aastate arhitektuurikeele head näidet „Eesti Tööstusprojekti“ puhkebaasi Salmistul ning 1970. aastaid esindavat, männimetsa alla ehitatud suvilakooperatiivi Võsul. Maitsva lõunaga kostitame end Kuivoja puhkekeskuses ehk endises Loksa puhkebaasis.

 

„Eesti Tööstusprojekti“ puhkebaas Salmistul (1969, arhitekt Kalju Valdre), suvilakooperatiiv Võsul (1970. aastad) ja Loksa puhkebaas 1980. aastate alguses (1981, arhitekt Andres Alver). (EAM Fk 6435, Eesti Arhitektuurimuuseum; foto Triin Aadli; EAM Fk 6539, Eesti Arhitektuurimuuseum).

 

Haabneemes tutvume oma aja ühe tuntuima ning jõukaima Eesti majandi, S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi hoonete kompleksiga. 1950. aastal loodud kolhoosi südames kujunes aastakümnete vältel välja omaette linnalik keskus, mille mõnigi ehitis on tänaseni kasutuses. Külastame ka kalurikolhoosi muuseumi järglast Rannarahva Muuseumi, kus näeme ainulaadset väljapanekut Kirovi näidiskalurikolhoosi ajaloost ja esemelisest pärandist.

 

S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi peahoone (1973, arhitekt Rein Veber) ja kalatööstus 1970. aastate esimesel poolel (ERM Fk 2644:9086, Eesti Rahva Muuseum; ERM Fk 2644:14532, Eesti Rahva Muuseum). Kirovi NKK lasteaed, mis kahjuks lammutati 2018. aastal (1983, arhitekt Ado Eigi).

 

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 18.

Sõidu hind koos muuseumipileti ja lõunasöögiga (supp, praad, kook, kohv/tee) täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 25 eurot, õpilastele 15 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi maksavad ainult söögi eest 10 eurot.

Registreerimine retked@looduseomnibuss.ee. Info telefonil 654 9122 (Triin Aadli, EVM) või 5647 6297 (Looduse Omnibuss). Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Retk toimub koostöös Looduse Omnibussiga.

 

Järgmine "Linnast maale: reis kolhoosiaega" bussireis toimub 2. novembril. Selle käigus avastame nõukogude ajastu pärandit Raplamaal koos arhitektuuriajaloolase Mait Väljasega. Vaata infot SIIT.

2020. aasta kevadel toimuvad reisid Pärnumaale Mart Kalmuga, Lääne-Harjumaale Leele Väljaga, Järvamaale Heiki Pärdiga ja Lääne-Virumaale Laura Ingerpuuga.

 

Projekt „Linnast maale: reis kolhoosiaega“ teeb sissejuhatuse nõukogude temaatika kajastamisele Eesti Vabaõhumuuseumis, mille ekspositsiooni senised ajalised piirid on ulatunud 18. sajandi lõpust 1930. aastateni. Vabaõhumuuseumi nõukogudeaegse kortermaja ületoomise kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

 

Üritust toetab: