Nõukogudeaegne kortermaja

2019 maikuus transporditi Lõuna-Eestist Räbi külast Tallinnasse Eesti Vabaõhumuuseumisse silikaattellistest korterelamu. Transpordiks lahtivõetud majakarp on nüüdseks edukalt uues asupaigas taas püstitatud. Majakarbi valmimisele muuseumis järgneb nelja kolmetoalise korteri väljaehitamine, sisustamine ning temaatilise näituse loomine keldrikorrusele. 

Silikaattellistest korterelamu tükeldamine transpordiks, selle vedu ligi 200 kilomeetri kaugusele ning uues asupaigas taas ülesehitamine on Eestis erakordne ettevõtmine. 

 

Miks just nõukogudeaegne kortermaja?

Vabaõhumuuseumi ülesandeks on näidata võimalikult terviklikku pilti Eesti taluarhitektuurist, maaelust ja selle arengust läbi aja. Nõukogude aeg tõi kaasa talumaade võõrandamise, kollektiviseerimise ja ühismajandite loomise. Koos sellega jõudis maale ka täielikult uus, linnalik elamutüüp, mida kohtab me maastikel sageli tänapäevalgi.

Elamuehituse planeerimise ja keskuskülade loomisega hakati maapiirkondades aktiivselt tegelema alates 1950. aastate lõpust. Arhitektide ülesandeks sai luua tüüpprojekte, mille alusel püstitati esialgu väiksemaid 4-korterilisi telliselamuid, hiljem suuremaid betoonplokkidest maju kohalikele spetsialistidele ning ühismajandite töölistele.

 

Mis hakkab uues eksponaathoones olema?

Muuseumisse ületoodav 4-korteriline kolhoosimaja on ehitatud 1963-1964 tüüpprojekti nr 61 järgi (arhitekt Boris Mirov) Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele.

Uues eksponaathoones antakse nelja kolmetoalise korteri abil ülevaade maainimeste argielust 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Keldriruumidesse kavandatud väljapanek tutvustab Eesti maaelu sõlmküsimusi kolhooside asutamisest tänapäevani.

 

Kogume mälestusi

2016. aastal algatas Eesti Vabaõhumuuseum 1960. aastatel ehitatud 4-korterilistes kolhoosielamutes elanud inimeste mälestuste kogumise. Meie poole pöördus hulgaliselt häid inimesi, kes olid valmis oma lugusid jagama ning kelle meenutuste põhjal on valminud põhjalikud ekspositsiooniplaanid 1960. ja 1970. aastate korterite kohta. 

 

Nüüd teeme uue, veidi kitsendatud üleskutse: 

  1. Kogume mälestusi elust sama tüüpi kolhoosimaja kolmetoalises korteris üleminekuperioodil 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. 
  2. Kogume materjali kaasaegsest elust nüüdseks ühe- või kahepereelamuteks ümber ehitatud endistes kolhoosi kortermajades. 

 

Palume ühendust võtta e-mailil dagmar@evm.ee või telefonil 53 453 280

 

Anna oma panus

 

Maja valmimisse saab igaüks anda oma panuse, toetades silikaatkivide ostmist, mida kulub arvestuslikult 67 000 tükki. Anna oma panus ja toeta uue ekspositsiooni rajamist ühe (2 eur) või terve ruutmeetri (100 eur) silikaattellistega!

Kokku vajame 67 000 tellist. Müüri end ajalukku!

Annetuse silikaattelliste ostmiseks saab teha Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606, kasutades kindlasti viitenumbrit 3500081571, selgitus KIVID.

 

Meediakajastusi

Vabaõhumuuseumisse rajatav nõukogudeaegne kolhoosihoone pidas sarikapidu kultuur.err.ee 30. juuni 2019

Lahtivõetud elumaja rändab koormate kaupa pealinna Lõuna-Eesti Postimees 25. aprill 2019

Nõukogudeaegne telliskivihoone jõuab Paluperast vabaõhumuuseumisse www.err.ee 22.11.2018

Valgamaa kortermaja viiakse pealinna Lõuna-Eesti Postimees 12.10.2018

 

 

 

 

*Filmilõik on pärit Rahvusarhiivi filmiarhiivist. 
 Tallinna Kinostuudio toode.

 

 

Rahvalood

Eesti Vabaõhumuuseumi kogub Rahvalood.ee vahendusel üheksakümnendatel ühismajandite kortermajades elanud maainimeste lugusid nende kodude sisustuses ja igapäevaelus toimunud muutuste kohta. Oleme huvitatud nii mälestustest kui fotodest, koduvideotest ja esemetest. Oma loo jutustamiseks leiad abistava küsimustiku SIIT.