Pulga talu

Renditalu 19. sajandi keskpaigast

Pulga talu hooned on pärit Kuusalu kihelkonna küladest. Muuseumisse toodi need 1961-1964, õu avati külastajatele 1964. Põhja-Eesti paesest pinnasest annavad tunnistust mitmed avaral õuel olevad hooned: paest on nii rehemaja rehealune, sepikoda kui ka suveköök. Samuti püüavad pilku kiviaiad, milles kiviladu vaheldub serviti seisvate suurte paeplaatidega.

Pulga põlistaluga on seotud ühe pere lugu, mis sai alguse juba 18. sajandil. 1837 on kirikuraamatus esmakordselt mainitud Pulga rahva perenime Konton. See nimi on raiutud ka tahvlile rehealuse esiseinas, millelt saame teada rehemaja ehitaja ja ehitusaja: "1860 JUHAN KONTON". Juhani poeg ehitas rehemaja kõrvale juba moodsama elumaja. Talu maksis renti Kolga mõisale. Põldu oli vähe, kõigest 4,5 ha, ja seda künti 1930. aastateni künnihärgadega, neid ka müüdi. Kolga mõis müüs talud päriseks alles 1905.

Loe edasi
1 – rehemaja, 2 – ühekorruseline ait, 3 – kahekorruseline ait, 4 – laut, 5 – saun-suveköök, 6 – sepikoda, 7, 8 – heinalaod, 9 – kaev

Kas teadsid?

  • Pulga talus võib kevadel ja suvel kohata omasoodu toimetavat taluperet – haritakse põldu, tehakse süüa, saetakse puid, köetakse sauna ja pestakse pesu. 
  • Talu aiamaal on suviti kasvamas põlised aiaviljad hernes, uba, kapsas, porgand, peet, sibul ning peremehe meeleheaks ka tubakas.
  • Saun oli salapärane ja püha koht, kus raviti  ka haigeid ja sünnitati. Sealt pidi eemal hoidma kõik halva, ka pahad mõtted ja vihameele. Sauna tuli teretada ja hea leili eest tänada. Saunas käidi vaid valgel ajal.
  • Pärimuse järgi olevat tsaar Peeter I käinud Peterburg-Revali tee lähedal asunud Oluva sepikojas oma hobust rautamas.

Järgmine üritus

05.11.2017 kell 11:00 VALMISTUME MARDIPÄEVAKS Loe üritusest siit