Sepa talu

Käsitöölise talu 19.-20. sajandi vahetusest

Rõuge kihelkonnast pärit Sepa talu tutvustab Lõuna-Eesti sepa majapidamist. Hooned toodi muuseumisse 1987-1997, talu avati külastajatele 1999.

Võrumaa väiketalul oli kehvapoolset maad u 10 ha. Peamise sissetuleku andis sepatöö.

Tänu Eesti majanduses 19. sajandi teisel poolel toimunud muutustele arenes maakäsitöö kiiresti. Ka põlisel ametmehel külasepal tõusis töö hulk, kuna taludes võeti kasutusele paremad rauast tööriistad ja põllutöömasinad. Nii olid heast sepast huvitatud Palometsa küla peremehed aidanud Sepa talu majapidamist sisse seada, andes hoonete ehitamiseks palke.

Loe edasi
1 – elamu-laut, 2 – saun, 3 – sepikoda, 4 – kaev

Kas teadsid?

  • Käsitöölised olid tihti pärit väiketaludest või maata rahva hulgast. Sepp Peep Harak oli arvatavasti Palometsa Iisaku talu noorem poeg.
  • Ka Peep Haraku poeg Jaan Harak oli meistrimees. Oskas sepa- ja pottsepatööd, ehitas, õmbles vajadusel ülikonna valmis ning oli ka külaarst.

  • Varem tuli sepa juurde minnes kaasa võtta oma raud ja süsi ning töö eest tasuda moonaga, 20. sajandil tasuti sepale rahas.

Järgmine üritus

01.04.2018 kell 11:00 LIHAVÕTTED Loe üritusest siit